Alanud aastal ei esitle meie koduleht lugemiseks mitte tekste, vaid keskmes on nende loojad. Lugemisaastal pakume kuulata elavaid mälestusi kirjanike kaasaegsetelt, meenutusi neilt endilt, samuti loomingut näitlejate esituses. Paljude salvestiste sünniaeg ulatub poole sajandi taha ja tolleaegne kõnekeel võib tänase kuulaja kõrvale juba võõraski tunduda, kõnelemata väljenditest mida enam keegi ei kasutata. Loodetavasti pakuvad need arhiiviriiulitel seisnud salvestised siiski põnevaid hetki kaasaegsete meenutuste peeglis.
Uued näited lisanduvad kodulehele HELIKOGU alalõigus igal kuul.
Esitlusi koostab arhivaar Paavo Annus.

Näidis 05: Kirjanik Arvo Mägi (1913-2004)

Näidis 04: Kirjanik Ernst Peterson Särgava (1868-1958)

Näidis 03: F.Tuglas (1886-1971) ja M.Under (1883-1980)

Näidis 02: Kirjanik Jaan Kross (1920-2007)

Näidis 01: Kirjanik Anton Hansen Tammsaare (1878-1940)

Esimene eestikeelne helisalvestis 1901 aastast Paistab sügisel ka päikene A. Weizenberg, tekst A. Koltsov (eestikeelsed sõnad K. A. Hermann). Laulnud M. A. Goltisson St.Peterburis. EFA säilik HL - 3057

Järgmine aasta annab võimaluse Soome lahe mõlemal kaldal tähistada eestlaste ja soomlaste jaoks olulise meloodia 160. juubelit. Ülemöödunud sajandi keskpaiku algselt soome üliõpilaste kevadpühadeks kirjutatud F. Paciuse “Maamme” laul kõlas Eestis esmakordselt meie juubeldava publiku ees siinsel esimesel üldlaulupeol (1869). Saksa päritolu, kuid Helsingi Ülikooli juures töötanud heliloojast viiuldaja Fredrik Paciuse viisile kirjutas eestikeelsed sõnad Johann Voldemar Jannsen. Tõend, et “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” menu polnud vaibunud ka pool sajandit hiljem, on fakt, et 1908.aastal leidis laul tee heliplaadile koguni kolmel korral. Esimesel kahel eri plaadisalvestusel laulsid klaveri saatel meie tulevast riigihümni Otto Bachmann ja Aino Tamm. Kolmandal Zonophoni poolt väljaantud heliplaadil kõlas laul Peterburgi Eesti Noorsoo Seltsi Muusika Osakonna koori esituses. Vabadussõja järel riigihümni staatusesse tõusnud laulu salvestati plaadile korduvalt ka hiljem, kuid siis juba märksa nõudlikumas vormis.

Arhivaar Paavo Annus

Näidis 01:EFA.495.H.HL.3050: Mu isamaa mu õnn ja rõõm. Otto Bachmann. Matriits 8318 L. Cat. X-62 989.(1908-Zonophone)(1,6Mb .mp3 fail)

Näidis 02:EFA.495.H.HL.3074: Mu isamaa mu õnn ja rõõm. Aino Tamm, klaver. Matriits 8016L Cat. X-63493. (1908-Zonophone)(2,3Mb .mp3 fail)

Filmiarhiivi hindamiskoosolekul 14.novembril 2006a. anti teiste seas arhiiviväärtus ka heliplaadile nr.1108, mille etiketilt võib lugeda “Jaani öö” ja “Orja laul”. Võrdlemisi kehvas füüsilises seisus plaat äratas tähelepanu juba esmasel vaatlusel sellega, et “Estonian Soprano” sarjas 1911.aastal väljaantud heliplaadi asukoha kohta puudusid kataloogides igasugused teated. Lähemal uurimisel selgus, et plaadile salvestatud palad pärinevad eesti esimesest operetist “Jaaniöö”.

Riigi Ringhääling No 1088 : “Eesti Vabariigi riigihoidja K.Päts’i kõne” 31.12.1937 (atsetaatalusel heliplaat )

Täiesti erandlik leid ilmus välja Sydney Eesti Maja arhiivi heliplaatide kogus 2008.a. septembris, mil viibisin audiovisuaalsete arhiivide ühenduse (IASA) aastakonverentsil Austraalias. Kohaliku Eesti Maja külastamine polnud algselt kuigivõrd kesksel kohal, kuid huvi kaasmaalaste tegevuse suhtes kaugel mandril, kannustas üles otsima maja aadressil Campell St 141. Kohtudes väga ettevõtliku eesti seltskonnaga, kes tegid sarnast arhiivitööd Austraalias, juttude vahel sirvides sealset plaadikogu, hakkas näppu pisut teistsuguse välimuse ja äärtest laguneva pealiskihiga viis heliplaati. Kuivõrd plaadi etiketilt vaatas vastu tuttav sõõrjas ringis kiri: “mängida seest-välja kõvera nõelaga (või nõela surve <90 gr), “RIIGI RINGHÄÄLING” (FOTO), oli üllatus suur. Need on kindlad tunnused, et tegemist on raadio algaegadel stuudios või raadiobussis 1930-1940 aastatel salvestatud saadete algmaterjalidega. Tavalised tuntud mõnetuhandelise tiraažiga heliplaadid on šellak-alusel helikandjad, kuid leitud heliplaadid on unikaalsed originaalid, mis tuleb kopeerida (tänapäeval digiteerida) ja säilitada, vaatamata sisule! Eesti oludes on selliste plaatide leiud väga haruldased kuna 09.märtsil 1944. aastal Tallinna pommitamisel tabamuse saanud “Estonias” hävines ringhäälingu arhiiv ja koos teiste plaatidega ka enamus originaalseid atsetaatplaate. Teisalt polnud need kandjad omal ajal mõeldudki pikaajaliseks säilitamiseks ning tänapäeval lagunevad isegi siis, kui neid säilitada ka kõige sobilikumas keskkonnas.

Aprillis 2009 digiteeris ja restaureeris nüüd kuulamiseks pakutava 10min. helisalvestuse pikka aega Eesti Raadios töötanud heliinsener Vilhard Pilvisto

Paavo Annus Rahvusarhiivi Filmiarhiivi arhivaar

Näidis: Eesti Vabariigi aastapäevasaade Los Angelose telestuudios 1967.a. (4.04 Mb)

"Eesti Kultuurarhiiv Eksiilis" sisaldab eneses helisalvestisi ja fotosid paguluses teotsenud kultuuri- ja ühiskonnategelaste kohta. Unikaalsed salvestised, milledelt kuuleme tuntud tegijaid kõnelemas (Jaan Lattik, Oskar Loorits, Johann Kõpp, etc.) Filmiarhiivile andis kogud üle väsimatu Sulev Tallio-Tiits, kes momendil elab Soomes Espoos. Suured tänud siinjuures! Esitamisele tulevad

• Etnoloogiadoktor Oskar Loorits (1900-1961)kõnelemas Eesti Gaididele 10.10.1955 toimunud koosolekul Uppsalas
• Eesti Vabariigi aastapäevasaade Los Angelose "kaugnägemis-stuudios"(televisioonis)1967.a.

Etnoloog Gustav Ränk (1902-1998) räägib jõulukommetest. Salvestis aastast 1984. Saaremaalt pärit rahvateadlane õppis Tartu Ülikoolis rahvaluulet, etnograafiat ja arheoloogiat, töötades samaaegselt Eesti Rahva Muuseumis. 1931 kaitses Gustav Ränk magistrikraadi uurimusega "Peipsi kalastusest" ning 1938 doktorikraadi väitekirjaga "Saaremaa taluehitised". Alates 1934 õpetas Gustav Ränk Tartu Ülikoolis. Saksa okupatsiooni ajal täitis lisaks ERMi juhataja ülesandeid ning juhtis kultuurivarade päästetöid. Paguluspõlves Rootsis töötas teadlane riigistipendiaadina Stockholmi Ülikooli Rahvateaduste Instituudis ning hiljem dotsendina Stockholmi Ülikoolis. Kuulus paljudesse rahvusvahelistesse teadusorganisatsioonidesse, oli mitme Rootsi teadusliku seltsi auliige. 1990 valiti Tartu Ülikooli audoktoriks. Professor Gustav Ränga uurimisvaldkond, mis algselt käsitles eesti materiaalset rahvakultuuri, laienes hiljem kogu Põhja-Euraasia rahvaste nii ainelise kui vaimse kultuuri alale. Tema etnograafiliste ja kultuurilooliste uurimuste koguarv on ca 150.

Pakume tutvumisks ringhäälingu 80-da juubeli puhul "Raadiohääl Feliks Moor" veebinäitus

Raadiosaadete edastamiseks registreeriti 1924. a. lõpul osaühisus Raadio Ringhääling. 1934. a. riigistati ettevõte ostmise teel ja asutus kandes nime Riigi Ringhääling. 1940. a. novembris loodi Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Raadiokomitee, mille ülesandeks oli ringhälingu juhtimine ja raadiolevi edendamine. Nimetus Eesti Raadio võeti mitteametlikult kasutusele juba 1950-ndate alguses.

Mida tegi aga eesti noor 60.aastat tagasi 1945.a. mais? Seda kirjeldab käesolev helilõik heliarhivaalil (EFA.595.3028). Publitsist ja kirjanik Karin Saarsen meenutab kapitulatsiooni päevadel valitsenud meeleolu Flensburgi lähedalt põgenikelaagrist. Ühtviisi masendavalt mõjusid ka hiljem pagenduses viibivate eestlaste meeleolule sõja lõppu tähistavad aastapäevad ”…. me ei osanud kuidagi rõõmustada…oleme samuti näinud 9.mail Kungsgatanil toimunud ülemeelikut juubeldamist, rahvamassi karjumist ja kallistamist, ühesõnaga Rootsi pealinlaste joovastuslikku rõõmuorgiat…” ja teisalt veel ” ..see päev selgelt meeles, Rootsi pühitses, isa pahandas…”.

Jaan Tõnissoni 1939.a.(Tartus)peetud kõne salvestis, kus ta hoiatab sõjaohu eest

Tuntud raadiohääl Felix Moor esitab muinasjutu "Neli printsessi"1.osa(1930) EFA inv.3087

Fennougristika koolkonna rajaja ja silmapaistva pedagoogi Paul Ariste 100.sünniaastapäeva puhul pakume kuulata lühikest helikatket 40.aasta eest toimunud pidulikult aktuselt Tartu Ülikoolis, mil tähistati juubilari 60.sünnipäeva. Fond EFA.319, säilik 825.

12.02.2004 möödus 120 aastat kindral Johan Laidoneri sünnist. Vähe on alles helisalvestisi, millel jäädvustatud tema hääl. Esitamisele tulev kõnekatke on peetud 18.10.1936. Narvas Karl XII ausamba avatseremoonial. Ausamba avas Rootsi prints Gustav Adolf ning Eesti Kultuurfilm jäädvustas sündmuse. Helisalvestis fond: Eesti Kultuurarhiiv Eksiilis.

Sel sügisel möödus 130 aastat eesti kirjaniku ning usu- ja poliitikategelase Jaan Lattiku sünnist. Käesoleva aasta novembri alguses maeti J.Lattiku ja tema abikaasa Alice Lattiku põrmud ümber Viljandi vanale kalmistule. Jaan Lattik oli Eesti Vabariigi välisminister 1928-1931 ja aastatel 1939-1940 saadik Kaunases. Kirikuõpetaja tööd alustas ta Viljandi maakonnas vikaarõpetajana 1909.a. Peale Rootsi siirdumist 1944.a. teenis Lattik Södertälje kogudust kuni oma surmani 1967.a. Avaldanud lühiproosat, memuaare ja kirikuainelisi raamatuid. Tuntuim neist "Viljandi kirikumõis kõneleb", Vadstena 1948.
...Minu kehakaal on maha võtnud, aga minu erikaal on nüüd tõusnud selle tõttu, et mina rännanud olen…, tõdes äsja Ameerikast naasnud Jaan Lattik. Jutuks tulid ameerika eestlaste hoiakud ja levinud elustiil teisel pool ookeani
“… kuidas seal Ameerikas on, kas seal ka parem on, kas seal rohkem teenitakse, kas seal targemad inimesed on, mis vahe on Rootsi ja Ameerika eestlase vahel?” Neile ja paljudele teistele küsimustele vastas terava pilguga jutuvestja helisalvestuselt, mis lindile võetud 1954.a. Stockholmis. EFA.595 Eesti Kultuurarhiiv Eksiilis. Arhivaal nr 3022 Helisalvestuse kestus 00:58:35 (53,6MB mp3 fail)

FOTO:Praost, kirjanik ja poliitikategelane Jaan Lattik Stockholmis pagulaskodu õuel [1957] Fond nr.595 Eesti Kultuurarhiiv Eksiilis EFA.595.P.0-188384p

Filmiarhiivi helikogus on ka 1964.a. välja antud vinüülplaat, millelt saab J.Lattiku esituses kuulata katket tema romaanist “Teda ei ole siin”. Sama plaadi teisel poolel loeb autor ette oma lühijutluse.

7.jaanuaril 2007 möödus 120 aastat Oskar Lutsu sünnist. Rahvakirjaniku 60.juubeliaastal (1947) salvestati helilindile tema loetud lõik populaarse teose "Kevade" algusest. Samuti võib O.Lutsu miniatuure vanadelt heliplaadidelt kuulata Felix Moori ja Hugo Lauri esituses Filmiarhiivi kodulehel: 80 aastat regulaarseid raadiosaateid rubriigis “Raadiohääl Feliks Moor” (“Härra Uhuu oli haige”,“Tark isand” ja “ Seda ja teist”).